Spool-tüüpi isolaator (mida oma kuju tõttu nimetatakse sageli "liblikas" isolaatoriks) on õhuliinides kasutatav isolatsioonikomponent; selle nimi tuleneb selle eripärasest liblikataolisest konstruktsioonist. Selle esmane ülesanne on isoleerida juht tugikonstruktsioonist (näiteks terastornist), vältides sellega vooluleket või lühiseid. Tehniline põhimõte tugineb dielektriliste materjalide isolatsiooniomadustele: kõrgepinge kasutamisel juhib isolaator sisemist elektrivälja jaotust, et piirata voolu juhiga, taludes samal ajal mehaanilisi koormusi ja keskkonnapingeid.
Põhielemendid hõlmavad järgmist:
Materjalivalik: Portselan on levinud materjalivalik tänu oma suurele dielektrilisele tugevusele (tavaliselt üle 10 kV/mm) ja ilmastikukindlusele, mis võimaldab tal taluda ultraviolettkiirgust, niiskust ja temperatuurikõikumisi. Portselanist isolaatoreid toodetakse paagutamise teel; neil on sile pind, mis minimeerib saasteainete kogunemist ja suurendab isolatsiooni töökindlust.
Konstruktsioonidisain: pooli tüüpi konstruktsioon sisaldab varjualuseid (libisemiskauguse suurendamiseks) ja metallist liitmikke (juhtme kinnitamiseks). Konstruktsiooni kõrgus (nt 110 mm) mõjutab otseselt roomamiskaugust – maksimaalset pingegradienti, mida isolaatori pind talub. Näiteks 10–35 kV pingeklassidele sobib 110 mm kõrgus, mis tagab piisava isolatsioonivaru.
Toimivusmõõdikud: isolaatorid peavad läbima standardsed testid, nagu IEC 60383 või GB/T 1001, et kontrollida nende elektrilist tugevust (nt kuivlevipinge) ja mehaanilist tugevust (nt tõmbetugevus). Praktilistes rakendustes toimib portselan stabiilselt niiskes keskkonnas, kuid vajab regulaarset hooldust, et vältida reostuse levikut.

